18.06
Öösel toimus puksiiride vahetus - Oriol asendus hiiglasliku tõukurlaev Shkvaliga (tõlkes Tormi-iil). Olles eelmisel päeval vaadanud filmi White Squall ei sisendanud see just suurt entusiasmi. Nigu nimi, nõnna paat. Kivikai äärest tõmbas Shkval meid minema sellie mütsuga, et ahter vaid mõned sentimeetrid kiviseinast mööda tuhises, see oli veel po tihonku. "Pulli peab saama", röökis tüürman Timusk, nägu adrenaliinitulvast punane.
Kapten Ain, sõrme talle juba suhu ei pista, oli ehitanud õnneks korraliku puksiirotsade süsteemi, mis kinnitusid biimiotste külge, lisaks sai biimid omavahel koormarihmade ja otstega kokku tugevdatud. Liikusime edasi kuskil 5 sõlmega ja Neevat jäi järjest vähemaks. Hommikul kella 5 paiku jõudsime miskisse kohta Schlisselburgi/Petrokrepostisse Laadoga servas, kust algab kanal, mis viib otse Volhovile. Sellega seoses veel üks lugu.
Shkvali mehed panid meid umbes 50 meetrise raudpraami külge ja tõmbasid kohe minema. Veerand tunni pärast avastasime aga, et kolosspraam ei olegi kalda küljes kinni ja triivib üht otsa pidi keset kanalit. Mat tvoju zanogu, hakkasime lodja ja Narvakate paadiga seda kolossi tagasi lükkama. Tund aega jamasime otstega, tõukasime ja tõmbasime, lõpuks sai kalda külge kinni tagasi. Kinnitusotsad olid lihtsalt läbi mädanenud. Praami seina peale oli keegi valge värviga kirjutanud "Shljagin Salumpa", mis võttis olukorra väga tabavalt kokku.
Nüüd võtsime suuna jällegi Novgorodile, ees seisab 110 km kanalit, 20 km Volhovi jõge kuni lüüsideni ning siis veel 180 km Volhovi jõge mööda. Liigume omal jõul, järgmine puksiir "Mihhail Balaban" lubas meile vastu tulla Volhovi jõe lüüside juurde.
PS. Maismaad mööda liikuv Kinobuss ja Lodjakoja rändavad töötoad võeti öösel piiri peal rajalt maha ja pandi kõiki käsitööriistu, naelu, paate, peitleid, tõrva, filmirulle jne jne jne deklareerima, kolmes keeles, koos hinnakirja, kaalu, pikkuse jne jne jne. Mikk ja Marko istuvad piiritsoonis ja tegelevad selle sügava idiootsusega. Ülejäänud pidid Eesti pool metsas lõket tegema, osad läksid Tartusse ööbima. Vene piirivalve särab kirkalt nagu Põhjanael polaaröös.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
See, et seal sõidate on tegelikult PUHAS IME (vene k. TšUDO)! Rääkisin Laevakompanii pealiku Tõnisega ja nad olid kunagi proovinud läbi Venemaa mingeid laevu tuua. Asi oli lõppenud sellega, et kogu kaadervärk võeti vene lipu alla, et sisevetel sõita saaks.
ReplyDeleteSellist asja mis Lodi täna teeb polevat peale Nõukogude Liidu lagenumist tehtud - nii, et tegu on ajaloolise momendiga!
Ja üks asi veel, ärge siin oma laevajänestega väga esinege. Vene luure loeb nagunii ka teie blogi :)
ReplyDeleteTegelt paari aasta eest tegid Armeenia poisid oma kolmnurkse ladina purjega kaunitariga sama trikki (vt kreeka vaasidel olevat laevakuju ja saad sotti millisest alusest on jutt). Nemad küll võtsid ringi ette pikema - algul treileril, siis üle Musta mere kuni Dardanellide kaudu Vahemerele välja ning siis ringiga ümber Euroopa Inglismaale ja sealt Piiteri ning Moskvasse edasi. Meie käisime neid siin Pirital vaatamas. Ja oma loa kätte saamiseks saatsid ikka peaministri otse Ts'ernomõrdõni/Fradkovi manu.
ReplyDeleteNii et tuleb välja, et meist on saanud õppimisvõimelised laevnikud :-)
koterman, trümmisügavusest