17.06
Tere kallis lodjapäevik.
Lodja vapper kamanda tõestas edukalt, et Vene riik on endiselt müstiline ning toimib täpselt niiviisi nagu seda kirjeldavad kirjanikud Ilf ja Petrov oma kustumatus absurdishedöövris "12 tooli".
Edasi jõuab siin vaid Shvejkiliku süüdimatu optimismi või Ostap Benderliku nahhaalsusega. Peeter I ponnistustele vaatamata ei ole Venemaa kohe kindlasti mitte Euroopa. Aamen.
Lühidalt, passisime Piiteris Retsnoi jahtklubis kokku 6 päeva, helistasime mitmekümnele ametnikule ja asjamehele, tegime kokku kuskil 300 telefonikõnet, hakkasime korra juba sõitma ning kamandati piirivalve poolt tagasi, vandusime, helistasime jälle, rääkisime Eesti konsulaadi, agentuuri Infloti, Vene pressi, piirivalve ning Urmase vanaemaga ja ENNÄE IMET. Õhtul kell 20 saime lõpuks puksiir Oriol sabas ja Narva meremeeste klubi alused meie sabas mööda Neevat liikuma. Ei noh tõesti, slava bogu, ja kogu see jama oli peale seda, kui olime kõik sisevetesõidu lubade taotlused ja paberid tükk aega tagasi esitanud ja meile oli kinnitatud, et kõik on pod kontroljam. Narvakad olid eriti pissed, sest nemad olid kõik paberid transpordiministeeriumile esitanud juba talvel. Aga,tsiteerides jällegi klassikuid - "Jää on hakanud liikuma härrased vandekohtunikud".
Äraminek, aga ei kulgenud teps mitte nii lihtsalt. Nimelt sisevete luba me ei saanduki, kuid meie kutsuja Orlov, Novgorodi Hansapäevade korraldaja, ületas ennast täielikult ja orgunnis nii, et saime välismaise pukseeritava objektina sõita ilma loata. Selleks küll pidime Eesti lipu maha võtma ja olema puksiiris. Lisaks oli nõudmine, et kogu meeskond läheks bussiga. Seletasime, et laeva ei saa ilma juhita pukseerida, mille peale lubati lõpuks kolmel mehel laeva jääda. Seepeale talitasime nii, et kui piirivalveneiu tuli meid ära saatma, korraldasime suure pisarate ja kohvritega lahkumistseremoonia ülejäänud madrustele - Irina nuttis, Heikki kallistas kõiki ning Ummi vaatas oma kuumniiske pilguga. Tanel rakendas samal ajal piirivalvedaami peal oma salarelva SexAppeal'i, pakkus kohvi, ning madrused lehvitasid lahkuvale karavanile. Kui piirivalve lahkus, hiilisid madrused kohvritega läbi võsa teise kai juures pardale tagasi. Lõpuks saime liikuma. Mööda tuhisesime Ermitaazist, Aurorast ja Piiteri sildadest.
Prosto neverajatno. Udiviitelno.
Pool esialgsest seltskonnast seda lõbu ei näinud - Laast, MeesLaura, Lõbu, LiLi, Märten, Mattias panid Novgorodi poole ajama rongiga.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment