Piiterist Kotkasse

Veetsime Piteris ühe kauni ja kuuma reede, üritades õhtul osaleda Eesti Kultuuri Päevade avamisel. Paraku läksime me lodjaseltsi esindusega valesse etnograafiamuuseumi (selgus, et neid on kaks) ja jõudsime õigesse täpselt ürituse lõpuks. Ütlesime saatkonnainimestele tere ja nägemist ning otsisime üles lähima pelmennaja, kus pärast suuremat eksirännakut veidi kosutust leida. Õhtul tegime (puhtprofessionaalsest huvist:)) laevakruiisi kanalitel ning saatsime siis Eesti poole minema vaprad lodjamadrused Talvi, Heikki, Annika ja Kristjani.
Hommikul alustasime sadamast väljasõiduprotseduuridega, mis venisid, kuna puhkepäeval oli keeruline üles leida raamatupidajat, kellele sadamamaksu maksta.
Pärastlõunal olid asjad lõpuks sealmaal, et võisime anda otsad. Võtsime kursi Morskoi Vaksali, et ennast Venemaalt välja tollida. See läks üsna libedalt, korra visati pilk laevale peale ja aidaa!
Päev otsa oli puhunud soodne pärituul, aga kui lõpuks minema saime, jõudis meile järele tihe vihmasadu, mis jälitas meid Soome veteni. Õhtuhämaruse tihedas vihmasajus toimunud läbisõit Kroonlinnast ja selle juures asuvast hiiglaslikust Peterburi kaitsetammi väravast oli omaette elamus.
Pühapäeva lõunaks jõudsime Soome vetesse ja ka ilma klaaris ära. Elu oli jälle ilus ja vaba, ümberringi kaunid graniitsaared.
Kapten Ain otsis kaardilt sobiva sadamaga saarekese, kus me öö veetsime, enne kui Kotkasse jõudsime.
Esmaspäeva, 29. juuni hommikul võtsime purjede all kursi Kotkale ning maabusime otse vastvalminud supermoodsa Soome meremuuseumi - Merikeskus Vellamo kai ääres. Ja ei läinud mööda poolt tundigi, kui meil oli pardal juhuslikult siinmail saadet tegev ETV võttegrupp.
Eesti Meremuuseumi Urmas Dreseni abiga saime kontakti Merikeskus Vellamo direktrissiga, kes meile voolu ja pesuvõimalused korraldas ning täna, teisipäeval muuseumi tagaruumidesse ekskursiooni korraldas.
Nüüd hiivame Kotkast ankru ja suundume Helsingi poole ning loodame 2. juulil Tallinnasse jõuda - Turmi ja Runbjärniga kohtama:)