Sunday, June 21, 2009

Kulminatsioon

Niisiis,

sõidame ja sõidame ja sõidame mööda Neevat, Laadoga kanalit ja Volhovit. Kõik kulgeb. Siis jõuame aga Volhovi suudmesse, kus puksiir meid järsku maha paneb kai ääres ja kapten jookseb hooga võssa. Nii, mõtleme meie, mida siis nüüd teha. Otsime kalda pealt vähe tähtsama välimusega mehe, ja küsime, et kuis edasi. Tema teatab, et pole maganud eriti ja et järgmine puksiir tuleb meile järele hommikul. Räägime mesijuttu Hansapäevadest ja pakume Eesti idapoliitika lipulaeva Vana Tallinnat aga ei miskit. Mees kutsub lotja korduvalt koroovaks. Siis helistame Novgorodi linna kardinalile Orlovile, ja ennäe imet, mees elavneb ning 2 minuti pärast oleme jälle teel. Müstika.

Öösel kell 2 jõuame Volhovi lüüsidesse, kus lodi sooritab edukalt oma esimese vertikaalse sõidu - 13 meetrit otse ülesse. Päris võimas vaatepilt - sõidame kitsasse betoonlüüsi sisse, väravad lüüakse taga kinni ja üleval sirab tähistaevas. Nii, mõtlevad lodjamehed, kas vett hakatakse laskma peale ülalt või alt. Õnneks ikkagi alt. Umbes 10 minutiga tõuseb veetase 12 meetrit, vesi keeb ja vahutab. Selle kohta hiljem ka nautke filmimaterjali.

Lüüside juures ootab meid hiidpukser "Mihhail Balaban", kes tarib meid viimasel lõigul. Narvakat võetakse pardasse, meid shleppi ja hieer uii gõu. Kaldad tuhisevad mööda. Varahommikuses tüürivahis olevad Tanel ja Ummi avastavad oma üllatuseks pardalt noortelaagri ja teevad koos Balabani neiudega kaasa hommikuvõimlemise kava, pälvides sellega neiude vaieldamatu tähelepanu.

No comments:

Post a Comment